sügavus - minu tugevus ja hirm

Tead mis mulle nii väga meeldib! Vaadata sügavale silma. Vahet pole kas see on armsam või keegi keda esimest korda näen.

Aga Silmad on portaalid Hinge ja olen terve elu kogenud seda, et mul on tihtipeale tugevam ühendus Silmades oleva Hingega kui füüsilise inimesega.

Veider, aga pisikesest peale meeldis mulle vaadata sügavale silma. See rahustas mind ja teisi, see lõi ruumi sügavaks sõnadeta mõistmiseks. Vanaemaga tihtipeale istusime ja ta rääkis mulle elust, enda rõõmudest ja kurbusest. Need mälestused on mulle nii armsad ja südames, terveks eluks. Ma mäletan silmades olevat kurbust ja ma tahtsin alati teha kõik selleks, et emmelt see kurbus ära võtta. Ma olen alati tahtnud armastada kogu maailma kurbus ära, et see kõik lahustuks. Lihtsalt hoida ja armastada. Ma sündisin armastusest ja olin kantud armastusest nii hästi kui osati. Kuid ma nägin palju pinnapealsust ja ellujäämist. Sügav ja tõene, tingimusteta silma vaatamine ja armastamine polnud miski mida ma nägin, et mu kõige kallimad kogesid.

See sügavus minus on alati igatsenud olla piirideta. Kuid ikka ja jälle näen ja avastan, et sean endale neid piire, et mitte olla taaskord hüljatud.

Hüljatuse tunne vaatas mulle eile vastu, taaskord.

Ma tegelikult tegelesin üldse raha energia vaatamisega, sest olen tundnud mingit eraldatust või blokki enda pakutavate teenuste ja inimeste vahel, kes neid kogeda tahavad. Ma tundsin, et seal on mingi tõde mida ma ei näe.

Nägin, et see nägu mis vaatab kliendi poole, pole pooldki nii sügavate silmadega kui ma päriselt olen. Imestusin ja mõtlesin, et kuidas nii. Tunnetus oli nii selge ja puhas mis ma kirja panin ja mis energia paika sai. See kõik ongi tõene. Aga ma nägin siin kodulehel, et ma ikka püüan tõlkida ennast mingisugusesse teise keelde.

Tõde on see, et kui sa vaatad mulle silma ja sa näed mind ja sa tunned endas avardumist, siis kallis me oleme juba valinud kohtuda niikuinii, see on tehtud!

Ma olen püüdnud panna end keelde mida KÕIK mõistavad, näidates, et vaata ma oskan seda ja seda praktikat. Tõeline maagia sünnib tegelikult alles siis kui kõik need kihid langevad maha ja olen Puhtalt Mina.

Ja see on koht mida ma olen peitnud, püüdnud hoida teda turvaliselt, mitte Silma vaadata. Teha mingil määral nõnda nagu keegi kuskil ütles, et tööd tehakse ja kliente saadakse.

Aga ma tean ja näen, kui endale peeglist Silma vaatan, et olen Puhas Maagia. Mul pole võib olla veel õrna aimugi mille loomiseks ma võimeline olen. Seni kuniks ma usun seda hirmu, et kui mu sügavus pole vastu võetud ja sellepärast mind hüljatakse, seni ongi elus vaid suhkruterakesega magus ja maitsev.

Tead mis mulle kõige rohkem eufooriat, rõõmupisaraid ja armastuse tunnet tekitab. Kui ma saan oma sügavusega Sind emmata, hoida su käest ja minna koos vaadata Sinu sügavust. Mulle nii meeldib näidata neid pusasid mis meis on ja need siis koos lahti sõlmida. See hetk kui Su silmad säravad, sest ka Sina said ühendust enda sügavusega, see sügav armastus helendab Su silmis ja see muudab Maailma.

Ma ei tea sulle öelda kuidas ma seda teen või mis tehnikat ma kasutan, see olen lihtsalt mina. Maagia ongi vahel täiesti seletamatu ja käib vaid tundekeeles.

Ma armastan Inimesi, mulle nii meeldib näha sära ja ilu ning tähevalgust nende silmis. See hirm pole tõde minu jaoks enam, et läbi selle ma saan haiget või mind jäetakse üksi. Ma tean mis tähendab olla üksi, ma tean ja oskas selles väga hästi olla, liigagi mugav on seal, aga see ei pane Tähesära mu silmis Särama. Mu Hing ei tulnud siia olema üksi, see on illusioon.

Ma tahan jagada Sinuga rohkem enda sügavat mõtte- ja tundemaailma, isegi kui ma seda teed üksi käin ja keegi ei vaata või kellegile ei meeldi, ma tunnen, et sellest kõigest rääkida ja seda näidata on oluline. Üksindus on lõppenud.

Huvitav tähelepanek on ka see, et ma olen pikalt tahtnud kogeda enda Hingepere, need kes mõistavad ja loevad mu pilku selguse, kerguse ja tingimusteta. See on ilus, aga ma näen, et ka seal on olnud tohutud müürid ja ebakindlus, tohutu hirm. Eks iga uue kogemuse ees ongi hirm. Ma ei taha seda hirmu enam uskuda. Mu Hing on liiga ilus ja mu sügavus on liiga ilus selleks, et seda hirmu uskuda.

Jah, see sügavus on ka vahel uputav. Eriti kui sealt midagi avaneb ja vabaneb, siis ma ikka kisan ja röögib, ning see pole vast kõige ilusam vaatepilt. Ma olen näinud, kuidas mu energia on siis lähedaste jaoks nii eemaletõukav olnud. Aga mida sügavamalt me endaga kohtume, seda sügavamalt saavad ka teised meiega kohtuda ja vastupidi. Olla avatud selle ära tundmisele maailmas, mitte leppida sellega, et pinna pealselt keegi hetkeliselt sind näeb. See kui keegi KOGU Sinu olemust näeb, see on kehas teistsugune ära tundmine. See on usaldus ja vaikne kohalolu. Ja need inimesed võivad meie ellu tulla kas silmapilguks või terveks eluks, aga seal on see mõnus tunne, et ükskõik mis ka ei juhtuks või kui kaugele me elumerel üksteisest läheme, kui taas kohtume, poleks nagu üldse aega mööda läinud.

See on Hinge Armastus.

See on see mida Mina tahan kogeda ja maailmas jagada.