Pühendumine

Ma olen end näinud kui inimest kellel on nii raske pühenduda end ühele kindlale asjale, ühele ainsale tööle jne inimesi ma siia ei too, sest selle koha pealt on mul täiesti teine uskumus pühendumisest.

See suhe pühendumisega on olnud väga keeruline ja isegi trotsi tekitav tegelikult. Seda alati nõuti minult, aga asjadega mida mulle tegelikult teha ei meeldinud.

Hetk tagasi just lugesin üht postitust kus kirjutati, et Manifesteerivad Generaatoril on metsik pühendumisjõud uskumustesse.

Aa oo vauu, näen korraga kuidas minu metsik pühendumisjõud on selles, kuidas ma end tunnen. On ju kogu mu töö siin selle peale ehitatud, kuidas mina end tunda tahan. Nii elades, töötades…kõiges.

Minu jaoks pühendumine tundele loob pühendumise ka välisele.

Kõigepealt pühendun sisemaailmale ja muu tuleb juba iseenesest. Ja see on nii tõsi, täiega näen seda! Tõesti ma teen asju ainult sellepärast kuidas end tunnen neid tehes ja millise oleki see mulle loob. Ükskõik kas asi ise ebamugav või mitte.

Sest olen pühendunud vabadusele, puhtusele, kergusele endas🤍

Ja see näeb igapäev teistsugune välja. Nii tänulik, et alistun sellele. Varasemalt oli ka selle küljes harjumus luua mingit rutiini ja ühtlast joont. Aga samamoodi nagu vabadus näed igaühe jaoks erinev välja. Näeb vabaduse tunne minus igapäev erinev välja, sellel on nii palju viise kuidas seda ju kogeda, miks panna end raamidesse.

Ilmselgelt ma ei saa ju kergust, vabadust ja puhtust panna kindlasse vormi. Pühendumine ja loomine läbi selle ongi jumalikult kaootiline, minu ülesanne on seda pühendumist järgida ja sügavalt endas kogeda.